Tallinna läänepoolse möödasõidu toetusrühm

2023 põhiprojekti projekteerimistingimused ja avalikustatud eelprojekt

Viewing 5 posts - 1 through 5 (of 5 total)
  • Author
    Postitused
  • #410
    Raul Vibo
    Keymaster

    Transpordiameti uudis eelprojekti valmimise ja oodatava tagasiside kohta kuni 12.01.2023
    https://transpordiamet.ee/uudised/transpordiamet-ootab-tagasisidet-tallinn-paldiski-maantee-tahetorni-harku-loigu-projektile
    Video projekti visualiseeringust https://www.youtube.com/watch?v=wZvRDG0dUyI

    Siin foorumis võiks arutada eelprojekti lahendust ja võimalikke parandusettepanekuid, mida Transpordiametile ja vallale esitada.

    • This topic was modified 1 month, 2 weeks ago by Raul Vibo.
    • This topic was modified 1 month, 2 weeks ago by Raul Vibo.
    #413
    Ole Rasmussen
    Participant

    Nagu ma olukorrast aru saan, on plaanitava ida-lääne suunaliste kergliikluskoridoride rajamisega seotud plusse ja miinuseid.
    Kotka tee äärde tunnel (või muu tehniline lahendus, mis viib kergliiklustee maantee alla) tundub loogiline ja mõistlik lahendus tänu maa-ala järsule tõusule selles kohas. Tunnel ei tõsta maantee taset ja seega ei valmista see kohalikele elanikele probleemi.

    Teise kergliikluskoridoriga lõuna poole, Veskimarketi lähedal, on aga hoopis teine lugu.
    Siin seisame silmitsi tõsise mürataseme tõusuga, kuna selles kohas ei saa tunnelit maasse lasta. Selle asemel on vaja maantee tõusu 2-3 meetri võrra tõsta.
    Varasemal videokohtumisel Manteeametiga on meie kohalik grupp alternatiivse ettepaneku teinud, nihutada kergliiklustee ristumiskoht 200 meetrit põhja poole ja ehitada tunneli asemele SILDA. Selle lahenduse eelised:
    1) Moodustab otseühenduse Lumekannikese kergliiklustee ja Tuulemurru tänava vahel – väga oluline ühendus Vana-Pääsküla liikluskeskusega
    2) Suurem osa elanikest uues Alliku elurajoonis elab Veskimarketist loode pool. Seetõttu sobib see ristumiskoht enamusele elurajoonist paremini
    3) Kergliiklussilla ehitamine tulevasele autosillale nii lähedale tähendab, et sellel kohal ei ole enam vajadust maantee kõrgust muuta – või kui väljakaevamist on vaja, siis on see sama töö, mis niikuinii hiljem peaks tegema.
    4) Paljusid Veskimarketist läänes asuvaid eramuid säästetakse tarbetu mürasaaste eest, mis on tingitud maantee muidu vajalikust tõstmisest.

    Nüüd on mul siin foorumis teile küsimus:
    Kas me arutame õunte ja pirnide üle samal ajal? Mulle tundub, et palju keskendutakse Kotka ühenduse detailsele lahendamisele, samas kui meid siin lõuna pool puudutaval teemal pole ma eriti tagasisidet saanud.

    #416
    Raul Vibo
    Keymaster

    Siin arutaks üldiselt. Kui alustuseks välja tuua erinevad probleemkohad, mis vajaks fookustatud arutelu, siis võib neile avada eraldi teema. Mõned lisaks Veski marketi kompleksiga tunnel vs sild, mulle vs süvend ja müra:

    * Instituudi tee ja Alliku küla ühendus vajab loogilisemat ja kestlikumat trajektoori, mis toetaks kohaliku bussimarsruudi toimimist. Juba praegu on näha, et tänavavõrk Alliku külas ei arvesta ühistranspordi vajadustega. Ühendustee ääres peab olema ka jalgtee, võimalusel rattatee, sest jalakäijad hakkavad muidu liikuma sõiduteel. Näiteks Kaasiku teel on tekkimas palju uusi elamuid ja nende inimeste jaoks ei ole loogiline liikuda Kotka tee kaudu Harku poolt tulles.
    * Kotka läbipääsu juures on paras sasipundar, mis vajab lahtiharutamist ja lihtsustamist. Jällegi nn kogujatee nihutamisega saab palju parema lahenduse.
    * Kõik bussipeatuste taskud on praegu projekteeritud vastakuti, see on väga ohtlik ja vastuolus ka projekteerimisnormidega. Peatused peavad olema alati nihutatud, et ei tekiks kiusatust ületada teed bussi eest. Iga peatuse lahendust peaks vaatama eraldi. Bussipeatusi on ka liiga palju, mis teeb võimaliku bussiliini aeglaseks.
    * Alliku küla väljapääs Paldiski maantee suunas vajab selgitamist.

    #417
    Ken Kaljas
    Participant

    Ettepanek on rajada I etapis inimestele ja jalgratastele eraldi sild.

    Jalakäijad ja jalgratturid vajavad ohutut ja turvalist liikumist ida lääne kui põhja lõuna suunal. JUTA Laagri möödasõit on juba lõiganud katki ida lääne suunalise kogukonna liikuvuse. Kui Alliku ja Koidu külad on ühendatud lääne poolt üle Pääsküla jõe sildadega, siis Alliku külast puuduvad head, turvalised ja jätkusuutlikud ühendused Laagri alevikuga. On üks mitte jalgratturite sõbralik tunnel, mille Laagri kooli Möldre maja poolne pööre tunnelisse on lahendatud 90° nurgaga.

    Kõik Alliku küla põhja pool elavad täiskasvanud kui ka lapsed aga ei kasuta seda kooli lähedast tunnelit. Nii toimubki suurem osa jalakäijate ja ratturite sõidutee ületusest riigitee reguleerimata ülekäiguga kohtades nii Veskimölde Kodukeskuse või JUTA ja Intsistuudi tee ringristmiku juures. Arvestades, et ehitustegevus on planeeritud etappidena ja I etapis ei realiseerita Laagri eritasandilist sõlme. Jääb alles JUTA ja Intsistuudi tee ringristmik reguleerimata ülekäiguga ning inimesed jätkavad selle kasutamist.

    PK 83+00 projekteeritud Laagri kergliikluse tunnel, mis on mõeldud ühendama kahel poole teed olevaid elamualasid ja ühendama olemasolevate jalgratta ja jalgteedega, ei ole jätkusuutlik lahendus, vaid süvendab juba loodud probleemi. Jah, keskuse poolt on sissesõit tunnelisse veidi enam jalgrattureid arvestav, aga siiski on nimetatud lõigus kaks 90° nurgaga pööret. Teisalt aga sattuvad inimesed “ tehis saarele”. Veskimölde Kodukeskus ja ehitatav Möldre Elamuskeskus on JUTA ja Instituudi tee vahelisele maa-alal. Inimestel tuleb ületada ka Instituudi sõidutee saamaks Laagri alevikku või ka Pääskülla.

    Veskimöldre kant on keskmeks, mis ühendab nii põhja lõuna kui ka ida lääne liikumis koridorid kokku. Samuti tuleb Vanamänniku ala Saueaugu tee ja Kotka tee suunal kindlasti ühendada turvalise jalgratta ja jalakäija ligipääsuga Laagri aleviku suunal.

    * Laagri kergliiklus tunneli rajamine tähendab olemasoleva tee profiili kõrguse tõstmist vähemat 1m. See omakorda aga tähendab suuremat mürareostust lähedal elavatele elanikele.

    * Teisalt on vaja inimestel lisaks JUTA-le saada üle ka Instituudi sõiduteest. Mõlemal pool nimetatud ala on ehitatud inimeste ja jalgratturitele teed. Kõik need teelõigud on mõistlik viia kokku üle ühise silla Instituudi ja JUTA sõidutee kohalt.

    * Samuti ei ole turvaline lahendus suunata jalakäijad koos ratturitega Laagri eritasandilisele sõlmele, mida on planeeritud ehitada järgmises etapis.

    * Ida suunal toetab silla lahendust Tuulemurru tänava looduslik kalle Pilliroo tänavast alates. Kõnnitee on hiljuti ehitatud ühendamaks liikuvust Möldre tee ja Pääsküla suunal. Teisel pool JUTA lõiku on samas sirgjoones “nimetu” kergliiklustee. Lumekannikese? Mis omakorda viib üle Pääsküla jõe ehitatud sillani ja tagab ida lääne suunalise liikumise.

    * Laagri eritasandilises sõlmes kulgeb JUTA lõik silla alt ja kohalik liiklus on suunatud selle kohale. Projekteeritud sõidutee profiil antud lõigus on hinnangulisel jällegi 1m madalam. Arvestades planeeritud lahendusega kus Laagri viadukt sellina realiseeritakse ja transiitliiklus viiakse süvendisse, on igati loogiline hoida sõiduteed kogu lõigus kas olemas oleval kõrgusel või ka madalamal. Samuti Möldre koolihoone juures oleks saanud kasutada sarnast lahendust silla ehitamisel üle sõidutee. Nii oleks ära jäänud kõrge ja mahuka 5m kõrguse müravalli ehitus Koruserva kinnistul.

     

    Analoogne silla lahendus http://media.karelia.pro/61/e432925e32aafa5a9b4cfa6e81a0d49c.pdf

    #418
    Raul Vibo
    Keymaster

    Üheks suureks probleemiks on projekti lähtetingimustes tee käsitlemine maanteena, mitte linnatänavana. Kahjuks ei ole meil Eestis selliseid ühtseid projekteerimisnorme, mis käsitleks teedevõrku tervikuna ja arvestaks tee parameetrite määramisel funktsiooni ja keskkonnaga, mitte omandiga (kov vs riik). Kõigi Transpordiameti poolt arendatavate teede puhul lähtutakse Maanteede projekteerimisnormidest (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1311/2202/1034/MKM_m89_lisa.pdf), mis aga ignoreerivad konteksti. Sobilikum oleks rakendada standardit Linnatänavad, Juuliku-Tabasalu teed käsitleda linna põhitänavana, mille projektkiirus 70km/h.

     

Viewing 5 posts - 1 through 5 (of 5 total)
  • You must be logged in to reply to this topic.